EUrovisioon, esimene poolfinaal.

Kuna mul täna sai korralikult õpitud ja kõike tehtud, siis võtsin postisiooni Eurovisiooni ees sisse.

Kuna ERRi kaudu ei saanud ligi, siis jõudsin üldse Eruovision tv peale. Niisiis, täna on puhkus - vaatan Eurovisiooni.

Esimest ei näinud.

Eesti- no kuidas ei saa enda lugu natukenegi meeldida. Eriti pärast seda goat editioni videot. Kes ei tea, siis loodan lõppu panna, kui ära ei unusta.

Järgmine oli vist Slovenia. Päris hea algusega keskmine tümakas.

Nüüd on mingi eriti kohutav sekstett. Riiki tähele ei pannud, kirjutasin. Halb..... nii igav. Horvaatia.

5. Taani. Kas see pole eelmise võitja kopeerimine valges ja heledusega. Ilus muinasjutt peaks ilmselt olema.

Tore, vahepeal tehti Rootsi kulul nalja, südamliku nalja, anti sissejuhatus venemaale. Juhei.

Venemaa. Kohutav kleidivalik. PÄris hullud sõnad... mingi sõnum vist :). "
What if I could change the path of time
What if I had the power to decide
What if I could make us unify"

Pean mainima, et peaks lippudele silma peale viskama (mental note).

7. Ukraina. Mingi muinasjutt vist. Koledas kostüümis suur mees paneb neiu lavale ja lahkub kavalalt naeratades. Ukraina noor Celine Dion? Visualid on head.

Hollandi tundsin sildade järgi ära tutvustavas klipis. Ega punased katused mõjusid ka. Ilus naine ja kena lugu. Ei mängita just hoogsatele rütmidele ja paljastele jalgadele.

Montenegro. Tulnukaräpp. Nii on. Ohoh, vabsee . Pean seda korra veel kuulama, ma olen üllatunud. Ja nüüd ei tundu need vennad tulnukavestides sugugi kohatud. Mingi domina tädi oli ka laval.

Video siiski on vastuvõetavam- seal saad näha naisi ja vägivalda. Östgogeen, tostestoroon, higi, tissid ja tantsimine- nii sisukas video ongi.

Kollane-roheline-punane, Lithuania. 9? Alguses kerge aktsendi teema. Edasi- kuulajasõbralik raadiopop lugu. Nunnukas peaks olema`? Aru ma ei mõista. Keskmise taseme kohta okei kugu, mida esitab südanpahaks ajavalt nunnukas noormees, mustas nahktagis.

Jei, vahepeal näidatakse kohapeal olevaid Eurovisiooni inimesi lippudega. Klassika. Võinuks veel hullem olla.

Punane- roheline. Valgevene. See mängib kindlalt paljastele jalgadele ja veidratele popirütmidele välja. Tša-tša, hei! Oujee, elavat tuld pritsitakse ka- you can make it into cha-cha? Mh?!

Ei soovitaks vaadata, aga milleks peakski, kui teil olen mina, kes kokkuvõtted teeb sellest.

Moldova. Ilus naine laulab ilusat laulu valge klarevi taustal. Vabsee kõrgele tõmmatakse see tädi- loomulikult leegitseva visuali taustal! Eepiline. Ja siis lõpuks läheb siniseks ja roheliseks nagu jääkuninganna- mõistagi.

Ei pannus tähele, kes ja kust esitas. Pop ja noortepärane tüüp poolpaljaste trummimeeste taustal. Noorele poisile nahk selga tõmmatud vilkuvate tulede taustal- ja tuli ära, eepiline tümakas (halb) pininaga. Taustatantsjatele on valus tätokas selga joonistatnud, see oli ebanormaalselt hele. Sõndad räägivad enda eest- "so be loved", "ooooh, be loved, survi(??)ve. Mõistagi millele panustatakse. Starts with a "g".

Räägitakse, et Iirma kõige rohkem, võitnud ja tehakse isegi viina üle nalja. Pean tunnistama, et keskmiselt maitsekamad vaheleütlemised :) Millegi pärast räägitakse, eu Austraalias kantakse ka seda Euroteemat üle- miks? Miks peaks keegi vabatahtlikult seda vaadata tahtma, kui tal oleks nii palju paremat kuulata... veider värk. ABBA taustal tantsib multikult seltskond ja tagasi eetrisse.

Pean tunnistama, et vaheklipid on kohati audio-visuaalselt nauditavamad, kui nende vahele kõlavad laulud. Sh ka nö tutvustavad vaheklipid riikide kohta. Liblikatega.

Küpros- kas neil kriis ei pidanud olemva? Hahahaaa, midagi ei saa aru, aga ta ütles sagapo. Kahjuks ei ole enam midagi teha, ainuke asi mida millele ma mõelda suudan on "Say!Say the magic word! Sagapoo...jne".

Uus Ott? 15. Belgia. Ma ei saa seda kuidagimoodi nautida, kui ainuke asi, mida ma näen on selle tüübi suured kulmud. Loodan, et loo tantsu-etteaste finaaliks on nende kulmude kiire vahatamine (wax-off!). Muu hulgas on ka lugu euro-tümaka/popi taustaks ja igav. Ja loomulikult tuleb mingi dubstepi meenutav koht ära. Edasi läheb ikka samamoodi- rütmikalt ja nunnude sõnadega. Õnneks ei ole siin Marko Reikopi ega subtiitreid ja ma pean ise selle välja mõtlema, mis toimub, mitut keelt keegi räägib või millest üldse lauldakse.

16. Serbia. Kõrgetel kontsadel halvasti tantsivad neiud, kellest kaks on hargivaheni paljad ja hargitavad vahelduva eduga jalgu. Laulavad okeilt. Hüvastijätuks tuli ilmselt mõte ka ära- love is all aroud! Jess, sain ka teada, millest laul oli.

Ohh, nii lühike oligi? Üllatav.

Ohoh, ülevaade ajaloost. Loodan, et Eesti võitu ei näidata :).

Green Roomi iba ei jõua vaadata, teen midagi targemat. Enne kuulan siiski kõikide laulude ülevaate ära.

Birgit sai edasi. Tore ikka.

Nüüd jääb üle ainult laupäeva ja rahvusvahelist Eurovisiooni vaatamist oodata.

Püsi lainel ja ära unusta seda videot lõpuni kuulata- tõsiselt.

Kokořín Castle

Nädalavahetusel käisime matkamas. Sai oma paksu perset liigutada, sest kolmapäevane trenn jäi ära (1.mai oli püha).
Matk oli oma 15-16 kilomeetrit maastikul. Esimene pool oli superlahe- mets roheline ja mäenõlvad, mille otsas ronida ja hapuoblikas, mis koduigatsuse tekitasid.

Kuna reisi keskel hakkas sadama, siis mina olin loomulikult täiesti läbimärg, sest mu tuulekas, mida pidasin veekindlaks, osutus täiesti mitte veekindlaks. not nice. Matka keskel olime oma tunnikese ühes väga lahedas lossis.

Lõpuks siiski tuli ka päike välja ja sai natuke sooja. Pärast saime kühalikus linnakeses ülihead saiakest ja kuuma teed. Nom-nom.

Nedel.

Niisiis, kuna mina olen nii laisk, et ise omal algatusel palju ei tee, siis õnneks on mul tubli toanaaber, kes mind ka aeg-ajalt oma pakse näppe liigutama utsitab.

Kunta Hora

Külastasime siis Maarja ja Simon'iga järjekordset Tšehhi linna Kutna Horat, mis kuulub samuti UNESCO maailmapärandi nimekirja. Tegemist oli siis linnaga, mis õitses ja hõlmistes tänu sealt leitud hõbedale. Asi sai alguse 13ndal sajandil ( kui meid alles kaikaga ristiusku pöörati :) ). Kuna see asub kõigest tunniajase rongisõidu kaugusel Prahast, siis ei ole selle külastamine siit mingisugune kunst. Linn ise oli väike ja nunnu.

Mida me seal siis nägime? Portsu kirikuid, Alkeemikute muuseumi, mingit galeriid. Tundub ebahuvitav? Think again. Hea seltskonnaga on kõik huvitav.

Okei, esimene kirik, millesse sisenesime oli suhteliselt ... mitte just kõige muljetavaldavam. Tõesti oli suur ja värki, aga no... ilmetu. Sealt edasi aga liikusime Kondikirikusse. Need kes Tšehhi riiki väisanud on ilmselt ka sinna ära eksinud. Kiire internetiotsinguga sain teada, et ilmselt oli selle eesmärgiks tähistada inimelu lõplikust ja pääsematust surma. Lae keskel rippus muljetavaldav lühter, mis pidavat sisaldama vähemalt 1 igast inimkondist. Päris kõhe koht. Eriti arvestades seda, et enamus surnuid oli sinna viidud peale järjekordset usu pärast madistamist, seega oli paljudel luudel näha surma põhjuseid või muid haavu. Mõnel koljul oli ka näha taastumise jälgi, aga ilmselt siiski vist surematust see kellelegi ei toonud. Eriti võigas oli vaadata koljusid, millest oli kenasti näha, kuidas see inimene on saanud ränga obaduse näkku, niiet (vabandust nüüd anatoomia-spetsialistidelt) hamba koopad olid eranditult pooleks ja hambad läinud. Enamusel olid ikka koopad terved ja mõni (või kõik) hambadki alles.

Mis veel muljet avaldas oli üks kirik. Just oma võimsuse ja suursugususega. Aga ausaltöeldes on mul personaalselt selliste uhkustavate kirikutega probleem, sest ma hakkan iga kord mõtlema, et mida asjalikku oleks saanud teha selle rahaga inimeste elujärje parandamiseks. St. Barbara Church

Üritasime minna ka hõbedakaevandustesse, aga kuna oli väga ilus ilm ja on ikkagi juba sügav turistihooaeg, siis oli päeva lõpuni kõik reserveeritud ja sinna me ei saanud. Ühesõnaga, sinna soovitan juba kindlasti kevadisel ajal reserveeringud ette ära teha.

Sattusime ka mingisse kohalikku galeriisse, kus sai üsna palju asju tasuta vaadata. Selle võimaluse me ka ära kasutasime.

Käisime ka alkeemia muuseumis. Tegu oli ilmselt maailma väikseima muuseumiga... tegelt ka. See koosnes väiksestest ruumidest, mida oli kokku neli. Piletiks oli postkaart, mille ma ka pärast postitasin emmele. Postkaardil oli pilt igast toast pmst, niiet ema, kes selle postkaardi sai, sai ka hea ülevaate sellest, mis seal muuseumis oli.

Õhtul saime kokku oma Buddy Frantisekiga. Chapeau Rouge'is pidid mängima mingid indie DJ'd, tema tuttavad. Lavale tulid kaks neiut, kellest üks oli väga mehelik ja teine väga naiselik. Kui ma küsisin, et kas nad on paar, pidi Frantisek ennast pooleks naerma. Kui nad alguses mängisid natuke naljakat muusikat, siis lõpuks läks ikka tummi ja bassi kütteks ära. Me gusta. Pärast neid asusid lavale kaks DJ'd kes mängisid palju dubsetp'i ja d'n'b'd, niiet ma ei kurtnus taaskord. Aga üks viimastest DJ'dest nägi välja täpselt nagu paks Skrillex- soeng oli sama (siiski mustaks värvimata) ja isegi prill oli sama. Pildil on tal kahjuks müts peas ja sarnasus ei ole nii märgatav.

Minu ülivahvad reisikaaslased:

Paar päeva hiljem tegi Frantisek ka väikse tuuri Praha esimeses linnuses- Vyšehradis. Seal on ka Tšehhi kuulsuste matmispaik. Muuhulgas oli seal ka Antonín Leopold Dvořák'i hauaplats ja ka Jaroslav Heyrovský haud. Jaroslav Heyrovský on eriline härra: was a Czech chemist and inventor. Heyrovský was the inventor of the polarographic method, father of the electroanalytical method, and recipient of the Nobel Prize in 1959. His main field of work was polarography.

Homme Kokorinsko'sse matkama.