EUrovisioon, esimene poolfinaal.

Kuna mul täna sai korralikult õpitud ja kõike tehtud, siis võtsin postisiooni Eurovisiooni ees sisse.

Kuna ERRi kaudu ei saanud ligi, siis jõudsin üldse Eruovision tv peale. Niisiis, täna on puhkus - vaatan Eurovisiooni.

Esimest ei näinud.

Eesti- no kuidas ei saa enda lugu natukenegi meeldida. Eriti pärast seda goat editioni videot. Kes ei tea, siis loodan lõppu panna, kui ära ei unusta.

Järgmine oli vist Slovenia. Päris hea algusega keskmine tümakas.

Nüüd on mingi eriti kohutav sekstett. Riiki tähele ei pannud, kirjutasin. Halb..... nii igav. Horvaatia.

5. Taani. Kas see pole eelmise võitja kopeerimine valges ja heledusega. Ilus muinasjutt peaks ilmselt olema.

Tore, vahepeal tehti Rootsi kulul nalja, südamliku nalja, anti sissejuhatus venemaale. Juhei.

Venemaa. Kohutav kleidivalik. PÄris hullud sõnad... mingi sõnum vist :). "
What if I could change the path of time
What if I had the power to decide
What if I could make us unify"

Pean mainima, et peaks lippudele silma peale viskama (mental note).

7. Ukraina. Mingi muinasjutt vist. Koledas kostüümis suur mees paneb neiu lavale ja lahkub kavalalt naeratades. Ukraina noor Celine Dion? Visualid on head.

Hollandi tundsin sildade järgi ära tutvustavas klipis. Ega punased katused mõjusid ka. Ilus naine ja kena lugu. Ei mängita just hoogsatele rütmidele ja paljastele jalgadele.

Montenegro. Tulnukaräpp. Nii on. Ohoh, vabsee . Pean seda korra veel kuulama, ma olen üllatunud. Ja nüüd ei tundu need vennad tulnukavestides sugugi kohatud. Mingi domina tädi oli ka laval.

Video siiski on vastuvõetavam- seal saad näha naisi ja vägivalda. Östgogeen, tostestoroon, higi, tissid ja tantsimine- nii sisukas video ongi.

Kollane-roheline-punane, Lithuania. 9? Alguses kerge aktsendi teema. Edasi- kuulajasõbralik raadiopop lugu. Nunnukas peaks olema`? Aru ma ei mõista. Keskmise taseme kohta okei kugu, mida esitab südanpahaks ajavalt nunnukas noormees, mustas nahktagis.

Jei, vahepeal näidatakse kohapeal olevaid Eurovisiooni inimesi lippudega. Klassika. Võinuks veel hullem olla.

Punane- roheline. Valgevene. See mängib kindlalt paljastele jalgadele ja veidratele popirütmidele välja. Tša-tša, hei! Oujee, elavat tuld pritsitakse ka- you can make it into cha-cha? Mh?!

Ei soovitaks vaadata, aga milleks peakski, kui teil olen mina, kes kokkuvõtted teeb sellest.

Moldova. Ilus naine laulab ilusat laulu valge klarevi taustal. Vabsee kõrgele tõmmatakse see tädi- loomulikult leegitseva visuali taustal! Eepiline. Ja siis lõpuks läheb siniseks ja roheliseks nagu jääkuninganna- mõistagi.

Ei pannus tähele, kes ja kust esitas. Pop ja noortepärane tüüp poolpaljaste trummimeeste taustal. Noorele poisile nahk selga tõmmatud vilkuvate tulede taustal- ja tuli ära, eepiline tümakas (halb) pininaga. Taustatantsjatele on valus tätokas selga joonistatnud, see oli ebanormaalselt hele. Sõndad räägivad enda eest- "so be loved", "ooooh, be loved, survi(??)ve. Mõistagi millele panustatakse. Starts with a "g".

Räägitakse, et Iirma kõige rohkem, võitnud ja tehakse isegi viina üle nalja. Pean tunnistama, et keskmiselt maitsekamad vaheleütlemised :) Millegi pärast räägitakse, eu Austraalias kantakse ka seda Euroteemat üle- miks? Miks peaks keegi vabatahtlikult seda vaadata tahtma, kui tal oleks nii palju paremat kuulata... veider värk. ABBA taustal tantsib multikult seltskond ja tagasi eetrisse.

Pean tunnistama, et vaheklipid on kohati audio-visuaalselt nauditavamad, kui nende vahele kõlavad laulud. Sh ka nö tutvustavad vaheklipid riikide kohta. Liblikatega.

Küpros- kas neil kriis ei pidanud olemva? Hahahaaa, midagi ei saa aru, aga ta ütles sagapo. Kahjuks ei ole enam midagi teha, ainuke asi mida millele ma mõelda suudan on "Say!Say the magic word! Sagapoo...jne".

Uus Ott? 15. Belgia. Ma ei saa seda kuidagimoodi nautida, kui ainuke asi, mida ma näen on selle tüübi suured kulmud. Loodan, et loo tantsu-etteaste finaaliks on nende kulmude kiire vahatamine (wax-off!). Muu hulgas on ka lugu euro-tümaka/popi taustaks ja igav. Ja loomulikult tuleb mingi dubstepi meenutav koht ära. Edasi läheb ikka samamoodi- rütmikalt ja nunnude sõnadega. Õnneks ei ole siin Marko Reikopi ega subtiitreid ja ma pean ise selle välja mõtlema, mis toimub, mitut keelt keegi räägib või millest üldse lauldakse.

16. Serbia. Kõrgetel kontsadel halvasti tantsivad neiud, kellest kaks on hargivaheni paljad ja hargitavad vahelduva eduga jalgu. Laulavad okeilt. Hüvastijätuks tuli ilmselt mõte ka ära- love is all aroud! Jess, sain ka teada, millest laul oli.

Ohh, nii lühike oligi? Üllatav.

Ohoh, ülevaade ajaloost. Loodan, et Eesti võitu ei näidata :).

Green Roomi iba ei jõua vaadata, teen midagi targemat. Enne kuulan siiski kõikide laulude ülevaate ära.

Birgit sai edasi. Tore ikka.

Nüüd jääb üle ainult laupäeva ja rahvusvahelist Eurovisiooni vaatamist oodata.

Püsi lainel ja ära unusta seda videot lõpuni kuulata- tõsiselt.

Kokořín Castle

Nädalavahetusel käisime matkamas. Sai oma paksu perset liigutada, sest kolmapäevane trenn jäi ära (1.mai oli püha).
Matk oli oma 15-16 kilomeetrit maastikul. Esimene pool oli superlahe- mets roheline ja mäenõlvad, mille otsas ronida ja hapuoblikas, mis koduigatsuse tekitasid.

Kuna reisi keskel hakkas sadama, siis mina olin loomulikult täiesti läbimärg, sest mu tuulekas, mida pidasin veekindlaks, osutus täiesti mitte veekindlaks. not nice. Matka keskel olime oma tunnikese ühes väga lahedas lossis.

Lõpuks siiski tuli ka päike välja ja sai natuke sooja. Pärast saime kühalikus linnakeses ülihead saiakest ja kuuma teed. Nom-nom.

Nedel.

Niisiis, kuna mina olen nii laisk, et ise omal algatusel palju ei tee, siis õnneks on mul tubli toanaaber, kes mind ka aeg-ajalt oma pakse näppe liigutama utsitab.

Kunta Hora

Külastasime siis Maarja ja Simon'iga järjekordset Tšehhi linna Kutna Horat, mis kuulub samuti UNESCO maailmapärandi nimekirja. Tegemist oli siis linnaga, mis õitses ja hõlmistes tänu sealt leitud hõbedale. Asi sai alguse 13ndal sajandil ( kui meid alles kaikaga ristiusku pöörati :) ). Kuna see asub kõigest tunniajase rongisõidu kaugusel Prahast, siis ei ole selle külastamine siit mingisugune kunst. Linn ise oli väike ja nunnu.

Mida me seal siis nägime? Portsu kirikuid, Alkeemikute muuseumi, mingit galeriid. Tundub ebahuvitav? Think again. Hea seltskonnaga on kõik huvitav.

Okei, esimene kirik, millesse sisenesime oli suhteliselt ... mitte just kõige muljetavaldavam. Tõesti oli suur ja värki, aga no... ilmetu. Sealt edasi aga liikusime Kondikirikusse. Need kes Tšehhi riiki väisanud on ilmselt ka sinna ära eksinud. Kiire internetiotsinguga sain teada, et ilmselt oli selle eesmärgiks tähistada inimelu lõplikust ja pääsematust surma. Lae keskel rippus muljetavaldav lühter, mis pidavat sisaldama vähemalt 1 igast inimkondist. Päris kõhe koht. Eriti arvestades seda, et enamus surnuid oli sinna viidud peale järjekordset usu pärast madistamist, seega oli paljudel luudel näha surma põhjuseid või muid haavu. Mõnel koljul oli ka näha taastumise jälgi, aga ilmselt siiski vist surematust see kellelegi ei toonud. Eriti võigas oli vaadata koljusid, millest oli kenasti näha, kuidas see inimene on saanud ränga obaduse näkku, niiet (vabandust nüüd anatoomia-spetsialistidelt) hamba koopad olid eranditult pooleks ja hambad läinud. Enamusel olid ikka koopad terved ja mõni (või kõik) hambadki alles.

Mis veel muljet avaldas oli üks kirik. Just oma võimsuse ja suursugususega. Aga ausaltöeldes on mul personaalselt selliste uhkustavate kirikutega probleem, sest ma hakkan iga kord mõtlema, et mida asjalikku oleks saanud teha selle rahaga inimeste elujärje parandamiseks. St. Barbara Church

Üritasime minna ka hõbedakaevandustesse, aga kuna oli väga ilus ilm ja on ikkagi juba sügav turistihooaeg, siis oli päeva lõpuni kõik reserveeritud ja sinna me ei saanud. Ühesõnaga, sinna soovitan juba kindlasti kevadisel ajal reserveeringud ette ära teha.

Sattusime ka mingisse kohalikku galeriisse, kus sai üsna palju asju tasuta vaadata. Selle võimaluse me ka ära kasutasime.

Käisime ka alkeemia muuseumis. Tegu oli ilmselt maailma väikseima muuseumiga... tegelt ka. See koosnes väiksestest ruumidest, mida oli kokku neli. Piletiks oli postkaart, mille ma ka pärast postitasin emmele. Postkaardil oli pilt igast toast pmst, niiet ema, kes selle postkaardi sai, sai ka hea ülevaate sellest, mis seal muuseumis oli.

Õhtul saime kokku oma Buddy Frantisekiga. Chapeau Rouge'is pidid mängima mingid indie DJ'd, tema tuttavad. Lavale tulid kaks neiut, kellest üks oli väga mehelik ja teine väga naiselik. Kui ma küsisin, et kas nad on paar, pidi Frantisek ennast pooleks naerma. Kui nad alguses mängisid natuke naljakat muusikat, siis lõpuks läks ikka tummi ja bassi kütteks ära. Me gusta. Pärast neid asusid lavale kaks DJ'd kes mängisid palju dubsetp'i ja d'n'b'd, niiet ma ei kurtnus taaskord. Aga üks viimastest DJ'dest nägi välja täpselt nagu paks Skrillex- soeng oli sama (siiski mustaks värvimata) ja isegi prill oli sama. Pildil on tal kahjuks müts peas ja sarnasus ei ole nii märgatav.

Minu ülivahvad reisikaaslased:

Paar päeva hiljem tegi Frantisek ka väikse tuuri Praha esimeses linnuses- Vyšehradis. Seal on ka Tšehhi kuulsuste matmispaik. Muuhulgas oli seal ka Antonín Leopold Dvořák'i hauaplats ja ka Jaroslav Heyrovský haud. Jaroslav Heyrovský on eriline härra: was a Czech chemist and inventor. Heyrovský was the inventor of the polarographic method, father of the electroanalytical method, and recipient of the Nobel Prize in 1959. His main field of work was polarography.

Homme Kokorinsko'sse matkama.

Pizza like in Italy.

Niisiis, kuna eile käisime ühel Itaalia neiul külas, kes valmistas pitsat tervele rügemendile, nagu ta seda ise nimetas ja see pitsa oli tõesti ülihea. Täna ma siis küsisin, kuidas seda teha- väga täpset retsepti ei saanud, sest ilmselgelt te ise retsepti ei vaja, niisiis ei osanud ta ka täpsemalt öelda. Ma üritan teha kokkuvõtte informatsioonist, kuidas tuleb teha õiget pizza't like a mamma.

Mida on vaja põhja jaoks? * Värske pärm *sool *suhkur *jahu *oliiviõli *törts üle kruusitäie vett

1 kuubik pärmi poole kilo jahu kohta. Kuubikud peaksid jääma enamasti sinna paari-kolmekümne grammi kanti ilmselt. (Edit- 42 grammi oli poes.)

Tainas tuleb siis ühtlaseks materdada, lasta paisuda 45 mintsa ja uuesti materdada. Venita tainast.

Kuumus 180-200 kraadi vahele, aga alguses lasta ainult alt kuuma, sest siis pidavat tainas paremini paisuma. Ja siis mõlemad, et ka pitsa kate paremini valmiks.

Kuna olen pühapäevahommikuti piisavalt Jamie Oliveri jälginud, siis tean juba seda, et pitsale katet lisades less is more. Ehk siis- katteks olid väga erinevad asjad erinevatel pitsadel- mozzarella, oliivid, tomatikaste, sink, salaami, tšilli jne, jne. Maitsestati soola ja oregaanoga. Võid lisada ka värsket basiilikut- isegi oleks soovitatav kohati.

Lisamärkus- pitsat pannile laiali ajades vala kõigepealt pitsale oliiviõli, nii on lihtsam seda tainast laiali ajada- pitsa jääb krõbe ja taigen ei tiku käte külge.

Kindlasti on see paljude jaoks juba nagunii pitsa tegemise raudvara, aga noh, minu pitsad on alati hoopis teistsugused, kuigi taigen isegi oleks võrreldav aeg-ajalt. Pitsa ise peaks tulema võrdlemisi paks ja kate õhem, aga see-eest ülimaitsev.

PArandused ja lisad.

Eelmises postituses ma natukene valetasin, kui ütlesin, et midagi erakordset vahepeal ei juhtunud. Siiski siiski. Eelmise nädala reedel saime kokku oma buddy'ga. See on siis selline inimene, kes peaks aitama meil siin ennast sisse seada. Kuna aga tüüp oli saanud vahetult enne meie saabumist Brno'sse tööd, siis ilmselgelt Prahasse tal väga asja ei olnud. Ja kuna ta oli veel pikalt mägedes kartograaf, siis nii ta läks ja kokku saime me alles eelmisel nädalal. Täitsa lahe tüüp oli. Huumorisoonega ja puha. Kuna oma google´i accounti konto pildil näeb ta välja nagu 16, siis olin kergelt üllatunud, kui teda nägin- täitsa täiskasvanu välimusega oli.

Enne temaga kokkusaamist käisime Maarjaga mingil Euroopa filmide filmifestivalil, kuhu Maarja võitis feispuuki kaudu piletid. Filmiks oli seenelkäik. Saalis naerdi palju rohkem, kui Eestis. Tõsiselt- see oli tegelt veider avastus, aga okei. Saal oli ka veel lisaks sellele täiesti täis ja see saal oli tõesti suur. Film oli ikka veel väga naljakas. Peale kahte korda filmi nägemist naersin juba hoopis teiste kohtade peal, kui paljud teised, niiet soovitan seda veel korra vaadata kõigil, kes seda korra näinud.

ILM on olnud sellel nädalal põrgulikult ilus. Teile võib tunduda piltidelt, et kuidas see nii olla saab, kui puud on alles raagus, aga siiski- esmaspäevast neljapäevani oli iga päev üle 20 kraadi ja suveriided tuli välja otsida. Õigemini unustasin oma kleidid koju ja seega tuli omale ka kiirelt üks suvekleit soetada. Simon aga soetas omale grilli. Seega on ametlikult ka aasta eimene grill läbi viidud pargis. Mina liha ei grillinud, sest enamus asju, mida siin müüakse ei jätnud mulle väga usaldusväärset muljet. Mingid toorvorstid, mida pakuti mulle aga maitsesid suurepäraselt. Mina grillisin oma lemmikut- šampinjone sinihallitusjuustu ja beekoniga. Njämma. Lisaks on Simonil olemas ka veel lendtaldrik ja boombox, niiet kamba peale on olemas täiuslik pargi-chilli-komplekt.

Neljapäeval käisime lõbustuspargis. Ilm oli super ilus. Käisime põrke-autodel ja ma käisin veel kahel atratsioonil, millest esimene nägi välja täiesti süütuke, aga pakkus paraja portsu adrekat. Teine millel käisin oli minu jaoks igasugune eneseületus. Nimelt ma pelgan kõrgust, rääkimata sellest, et ma ei usalda tehnika kätesse oma elu. Nimelt on see üks mu põhifoobiaid. Niisiis elasin selle ride'i üle, aga.... kuna ma hoidsin nii kramplikult käte ja jalgadega kinni nendest kaitseraudadest, siis täna ja eile on/olid mul deltalihased, õlavarrekakspealihased, rätsepalihas ja suur tuharalihas väga valusad. Loomulikult tuli osta jäätist ja komme- niiet kõht pärast valutas. Mis mind väga häiris oli see vlaus Portugali/Hispaania tümakas, mis lõugas koguaeg kõrvaaugu sisse, mis kombineerituna ränga päikesega põhjustas valusa peavalu pärast külastust.

Neljapäeval läksime õhtul veel Saskia sünnipäevale. Saskia oli üks meie Lõuna-Boheemia viiesest seltskonnast- jah, meie ebasotsiaalsest seltskonnast. Pidu oli rahulik. Proovisin ära väga veidra alkoholi manustamise viisi, mida ma eriti just ei austa, aga siiski- nimelt on mingi suhkrusarnane pulber, mis tuleb suhu kallata, viin peale ja siis tuleb elu eest suud loksutada, et kõik suus seguneks ja neelata.... minu esimene reaktsioon selle peale oli, et nii saadaksegi vähk. Ei, pole midagi öelda, et pärast on meeldiv järelmaitse ja puha, aga ma kujutan ette, kuidas mõni inimene võib nii ennast üle juua- not cool. Panen pildi ka pulbrist.

Pärast liikusime Roxysse, kus oli house'i pidu, mis mulle üldse ei meeldinud. Niisiis liikusime Chapeau Rouge'i, kus oli "Hispaania-pidu". Nüüd olen täiesti kindel, et mulle ikka ei lähe vabsee igasugune Hispaania teema peale (ja ka Balkani). Võimalik, et välja oli valitud kogu rahvuse muusikast kõige sitem osa, aga no ei ole midagi teha, minu jaoks on personaalselt tegu liiga võõra asjaga. Seal saime juhuslikult Simon'i ja tema toanaabriga kokku. Ja party-like-a-spanish läks edasi. Simon oli ennast kännuämblikuks teinud ja noris tegelikult passiiv-agressiivselt seal mingite itaallastega tüli, aga õnneks midagi ei juhtunud ja läksime koju ära. Seekord ei paistnud isegi päike, kui koju läksime.

Sünnipäeval pandi maha ka esimene asjalik Eesti nali. Maarja rääkis, kuidas eestlased on harjunud väga kiirelt meilidele vastama ja üle päeva meilile vastuse ootamine on juba liiiiiga palju. Keegi küsis, et miks nii?! Mille peale üks poiss lausus, et ilmselt selle pärast passivad arvuti/mobiilside riistade taga nii palju aega, et väljas on nagunii sitt ilm.

Päeval linnas Saskiale kingitust otsides juhtus päris naljakas seik. Nimelt isutsin trammis, kui sinna sisenesid kaks vanemat härrat. Ma tegin kõhkleva liigutuse- ei teadnud, kas neile istet pakkuda või mitte, siiski jäin oma koha peale isutma. Mille peale härrad hakkasid naerma ja Tšehhi keeles nalja viskama, üks tuli mu kõrvale, asetas käed põlvedele ja väristas oma jalgu. Ma hakkasin selle peale ainult naerma, sest ma sain aru, et nende jaoks oli naljakas, et keegi võis neid nii vanaks pidada, et neile tuleb istet pakkuda. Niisiis naersin pikalt, sest mul oli endal ka nii kohatu olla. Niisiis mu närvid ei pidanud enam vastu ja tõusin püsti ja seisin Maarja juurde ja hakkasime eesti keeles rääkima. Mille peale varsti üks härra küsis mult, et kas ma saksa keelt räägin. Kuna törts ikka räägin, siis vestlus jätkus saksa keeles. Nimelt pakkus üks härra lahenduseks, et teeme nii, et mina istun sinna kohapeale ja sa võid mulle sülle istuda. Kuna ma juba nagunii naersin terve see aeg, siis loomulikult võtsin võimaluse vastu :D. Niisiis rääkisime seal ja tuli välja, et nimelt on see härra minu kolleeg, ta on nimelt üle 30 aasta geograafiat õpetanud koolis. Täitsa naljakas vahejuhtum oli. Iga kord, kui ma sellele mõtlen hakkab mul korraga piinlik ja naljakas. Pilt allpool :D. Nimelt selle härra sõber tegi kohe pilti, kui võimalus avanes ja ega ka Maarja võimalust kasutamata jätnud :) Muidu poleks keegi uskunud, mis huumorit võib 10 minutilise trammisõidu ajal saada.

Tähelepanek- kohalikud on ilusa ilmaga läinud oluliselt meeldivamaks ja sõbralikumaks.

Zeniidi pilte pargist grillimast ja lõbustuspargist.