Enne temaga kokkusaamist käisime Maarjaga mingil Euroopa filmide filmifestivalil, kuhu Maarja võitis feispuuki kaudu piletid. Filmiks oli seenelkäik. Saalis naerdi palju rohkem, kui Eestis. Tõsiselt- see oli tegelt veider avastus, aga okei. Saal oli ka veel lisaks sellele täiesti täis ja see saal oli tõesti suur. Film oli ikka veel väga naljakas. Peale kahte korda filmi nägemist naersin juba hoopis teiste kohtade peal, kui paljud teised, niiet soovitan seda veel korra vaadata kõigil, kes seda korra näinud.
ILM on olnud sellel nädalal põrgulikult ilus. Teile võib tunduda piltidelt, et kuidas see nii olla saab, kui puud on alles raagus, aga siiski- esmaspäevast neljapäevani oli iga päev üle 20 kraadi ja suveriided tuli välja otsida. Õigemini unustasin oma kleidid koju ja seega tuli omale ka kiirelt üks suvekleit soetada. Simon aga soetas omale grilli. Seega on ametlikult ka aasta eimene grill läbi viidud pargis. Mina liha ei grillinud, sest enamus asju, mida siin müüakse ei jätnud mulle väga usaldusväärset muljet. Mingid toorvorstid, mida pakuti mulle aga maitsesid suurepäraselt. Mina grillisin oma lemmikut- šampinjone sinihallitusjuustu ja beekoniga. Njämma. Lisaks on Simonil olemas ka veel lendtaldrik ja boombox, niiet kamba peale on olemas täiuslik pargi-chilli-komplekt.
Neljapäeval käisime lõbustuspargis. Ilm oli super ilus. Käisime põrke-autodel ja ma käisin veel kahel atratsioonil, millest esimene nägi välja täiesti süütuke, aga pakkus paraja portsu adrekat. Teine millel käisin oli minu jaoks igasugune eneseületus. Nimelt ma pelgan kõrgust, rääkimata sellest, et ma ei usalda tehnika kätesse oma elu. Nimelt on see üks mu põhifoobiaid. Niisiis elasin selle ride'i üle, aga.... kuna ma hoidsin nii kramplikult käte ja jalgadega kinni nendest kaitseraudadest, siis täna ja eile on/olid mul deltalihased, õlavarrekakspealihased, rätsepalihas ja suur tuharalihas väga valusad. Loomulikult tuli osta jäätist ja komme- niiet kõht pärast valutas. Mis mind väga häiris oli see vlaus Portugali/Hispaania tümakas, mis lõugas koguaeg kõrvaaugu sisse, mis kombineerituna ränga päikesega põhjustas valusa peavalu pärast külastust.
Neljapäeval läksime õhtul veel Saskia sünnipäevale. Saskia oli üks meie Lõuna-Boheemia viiesest seltskonnast- jah, meie ebasotsiaalsest seltskonnast. Pidu oli rahulik. Proovisin ära väga veidra alkoholi manustamise viisi, mida ma eriti just ei austa, aga siiski- nimelt on mingi suhkrusarnane pulber, mis tuleb suhu kallata, viin peale ja siis tuleb elu eest suud loksutada, et kõik suus seguneks ja neelata.... minu esimene reaktsioon selle peale oli, et nii saadaksegi vähk. Ei, pole midagi öelda, et pärast on meeldiv järelmaitse ja puha, aga ma kujutan ette, kuidas mõni inimene võib nii ennast üle juua- not cool. Panen pildi ka pulbrist.
Pärast liikusime Roxysse, kus oli house'i pidu, mis mulle üldse ei meeldinud. Niisiis liikusime Chapeau Rouge'i, kus oli "Hispaania-pidu". Nüüd olen täiesti kindel, et mulle ikka ei lähe vabsee igasugune Hispaania teema peale (ja ka Balkani). Võimalik, et välja oli valitud kogu rahvuse muusikast kõige sitem osa, aga no ei ole midagi teha, minu jaoks on personaalselt tegu liiga võõra asjaga. Seal saime juhuslikult Simon'i ja tema toanaabriga kokku. Ja party-like-a-spanish läks edasi. Simon oli ennast kännuämblikuks teinud ja noris tegelikult passiiv-agressiivselt seal mingite itaallastega tüli, aga õnneks midagi ei juhtunud ja läksime koju ära. Seekord ei paistnud isegi päike, kui koju läksime.
Sünnipäeval pandi maha ka esimene asjalik Eesti nali. Maarja rääkis, kuidas eestlased on harjunud väga kiirelt meilidele vastama ja üle päeva meilile vastuse ootamine on juba liiiiiga palju. Keegi küsis, et miks nii?! Mille peale üks poiss lausus, et ilmselt selle pärast passivad arvuti/mobiilside riistade taga nii palju aega, et väljas on nagunii sitt ilm.
Päeval linnas Saskiale kingitust otsides juhtus päris naljakas seik. Nimelt isutsin trammis, kui sinna sisenesid kaks vanemat härrat. Ma tegin kõhkleva liigutuse- ei teadnud, kas neile istet pakkuda või mitte, siiski jäin oma koha peale isutma. Mille peale härrad hakkasid naerma ja Tšehhi keeles nalja viskama, üks tuli mu kõrvale, asetas käed põlvedele ja väristas oma jalgu. Ma hakkasin selle peale ainult naerma, sest ma sain aru, et nende jaoks oli naljakas, et keegi võis neid nii vanaks pidada, et neile tuleb istet pakkuda. Niisiis naersin pikalt, sest mul oli endal ka nii kohatu olla. Niisiis mu närvid ei pidanud enam vastu ja tõusin püsti ja seisin Maarja juurde ja hakkasime eesti keeles rääkima. Mille peale varsti üks härra küsis mult, et kas ma saksa keelt räägin. Kuna törts ikka räägin, siis vestlus jätkus saksa keeles. Nimelt pakkus üks härra lahenduseks, et teeme nii, et mina istun sinna kohapeale ja sa võid mulle sülle istuda. Kuna ma juba nagunii naersin terve see aeg, siis loomulikult võtsin võimaluse vastu :D. Niisiis rääkisime seal ja tuli välja, et nimelt on see härra minu kolleeg, ta on nimelt üle 30 aasta geograafiat õpetanud koolis. Täitsa naljakas vahejuhtum oli. Iga kord, kui ma sellele mõtlen hakkab mul korraga piinlik ja naljakas. Pilt allpool :D. Nimelt selle härra sõber tegi kohe pilti, kui võimalus avanes ja ega ka Maarja võimalust kasutamata jätnud :) Muidu poleks keegi uskunud, mis huumorit võib 10 minutilise trammisõidu ajal saada.
Tähelepanek- kohalikud on ilusa ilmaga läinud oluliselt meeldivamaks ja sõbralikumaks.
Zeniidi pilte pargist grillimast ja lõbustuspargist.
No comments:
Post a Comment