Pühapäeval käisime näiteks ooperis. Etenduse nimi oli Rusalka. Tegu on siis Tšehhi kohaliku helilooja Antonín Dvořák'i meistriteos. Sain päris huvitava kogemuse osaliseks- meeldis. Kasutati päris coole lava efekte, sh videoinstallatsioone ja väga lahedaid dekoratsioone. Näiteks meeldis mulle väga see, kuidas nö metsa oli imiteeritud paksude köitega, mida oli siis ühte kokku palju pandud. See andis väga palju juurde. Etendus oli tiitritega- tekst oli nii saksa kui inglise keeles, seega turistil ei teki külastades probleemi tüki mõistmisega. Mis oli veel eriti armas üllatus oli see, et see külastus läks maksma 50 krooni (=2 €), mis tähendab, et näiteks teatri (sh ooper, ballett, draama, muusikalid jne) külastamine on mulle kolm korda odavam, kui näiteks kino külastamine. Maarja teadis rääkida, et siin pidi riik hindu all ka hoidma. See odav pilet oli siis ainult üliõpilastele, tavakülastajate hinnad hakkavad 6'st eurost (kuni kümnete ja sadadeni).
Teisipäeval käisin peale kooli jälle Austraalia poisiga kohvitamas, sest ta eelmine kord kurtis, et siin on head kohvi väga keeruline saada (true story!) ja ta leidis ühelt kaardilt nö ühe parima kohviga kohviku. Minu kohv oli tõesti hea, esimest korda sain reaalselt kanget kohvi- nämma. Kohati on päris naljakas kuulda, millisena Austraallane üldse Euroopat ja inimesi näeb. Näiteks ütles ta, et kõik Ewert and the Two Dragonsi tüübid on niiii eestlased. See pidi seisnema sellest, et päris rootslasi ja soomlasi ei meenuta ja slaavlaste nägu ka üldse ei ole. Aga teatavasti ei pidavat eestlased geneetiliselt meist põhjapoolsetest inimestest palju erinema, niiet võta siis kinni- on siis olemas eestlase nägu või ei?!.
Eile oli meil Erasmuse õhtu, mille teemaks oli söögid/joogid. Meie viisime siis liitri vanakat ja 5 kilo kräsupea kooki. 5 kilo kooki oli veits overkill, aga kõik mida ära ei söödud võeti väga hea meelega kaasa. Sööke oli väga palju ja väga häid. Võitis tunnikese hilinenud Miguel Portugalist, kes tegi minigt rooga kartulitest, sealihast ja teokarpidest. See oli tõesti väga hea. Lisaks oli toodud ka palju erinevaid veine ja kangemat kraami, mida ka kõike maitsta sai. Porto vein Portugalist on näiteks ülimagus. Lisaks on mulle tutvustatud Sangriat (jah, ma olen vist viimane inimene Euroopas, kes seda proovinud ei ole), mida seal ka üks neiu lahkelt minuga jagas- ülimagus veinilaadne toode, mis on mõnevõrra kangem kui siider, aga see on nii limonaadi maitsega, et see võib õhtu lõpuks ohtlikuks muutuda.
Hiljem läksime pubisse, kus Islandi poisiga juttu ajasime, muu hulgas jõudsime järeldusele, et meil mõlemal on Väikese-riigi sündroom, mille kohaselt ollakse kõige olulisega kursis, mis seoses nende riigiga igal pool mujal maailmas toimub ja promo tehakse julgelt. Näiteks tutvustas ta ka Islandi filmi- Sódóma Reykjavík ja bändi Seabear.
Lisaks vahva seltskond, kellega koridoris aega veedame päris tihti. Pildil ka veider vene tüüp- vist mingi igavene filosoof ülikoolis. Ta on nii kohatu, tuleb rääkima teemadel, millest tal ilmselt väga midagi aimu ei ole. Siis ta teab igast keelest mingit fraasi või mõningaid sõnu ja siis mõtleb, et see läheb jube hästi peale, aga noh.... ma ei tea.
Täna käisime lõpuks turisti ka mängimas- tasuta jalutustuuril. Oli väga lahe, sai teada palju asju, mida varem ei teadnud. Sain lõpuks siinse ajaloo kohta ka pildi selgemaks, sest ega ma väga pole viitsinud seda vikipeediat skännida.
No comments:
Post a Comment