Kõigepealt suundusime mee letti. Võtsin küll väikese mee potsiku kaasa, aga see andis ka nüüd otsad, niiet ostsin ka kohalikku mett. Kohalik mesi, mida ostsin on küll väga hea. Lisaks leidsin leti, kus müüakse lahjat sidruni õlut (0,3 l), hinnaks oli 3 krooni (= 0,12 €). Kuna nt poest klaasupudelis (0,5 l) osta, siis tuleb juba taara eest maksta 3 krooni. Niisiis sai 0,3'se õlle 0,5 liitriste taara hinna eest. Nüüd tuleks ainult need kolm pudelit kodust ära viia :)
Lisaks sain mõne euro eest veel omale asendus-rahakoti, kuna senine ütles üles ja lisaks "kind of" superliimi, kossil iluliistu kinnitamiseks- töötas.
Tegelikult see turg ise on ka paras vaatamisväärsus, see on nagu kadunud asjade loomaaed, mille vahele on puistatud küll igasugust elektroonikat ja toitu. Muu hulgas jäid silma kahe eurosed neljakümnendate saksa markad, uhkete nikerdistega kaela riputatav kompass, toosid, ilmselgelt vanaks läinud ja ohtlik keemiline ollus mida müüdi mingi keha hooldusvahendina vms. Ühesõnaga, kui vähegi tahad midagi tõesti huvitavat koju viia, siis proovi külastada seda. Oleme siiani käinud seal suhteliselt niiske ilmaga, sellest ka kerge mudasus. Kurb on aga selle kõige jutuks tunnistada, et ma ei olegi seal vist telefoniga pilti teinud. Võimalik, et ma esimesel külastuskorral tegin midagi Zenit'iga, aga ei saaks kindel olla.
Rääkides köögis kahe portugaallasest ühikakaaslase ja sõbraga läks jutt ikka õllejutuks. Siin on see üsna tihe vestlusteema. Ausaltöeldes on raske tunnistada, mis on siin kallis õlu. Mitte-alkohoolsed joogid on tihti isegi kallimad, kui õlu. Niisiis, 40 kroonine õlu on välja minnes osta kallis. Samas hind 35 (1,4 €) ei ole mitte harvaesinev. Jutt siis poole liitrisest. Samas on kohti, kus õlu maksab 21-24 krooni (ca 90 €senti).
Nii palju siis kohalike õllejuttude kohta.
Portugallased aga mainisin, et kuna neil on palavam ja mugavam on juua väikest õlut, siis on mõistlik osta väiksemaid ja odavamaid õlusid, näiteks on neil väike õlu umbes 0,25 l (1 €).
Sekka ka välismaist õlle-klatši.
Aga nagu mainisi, on ilmad ilusad. Täna oli ka teine loeng- nüüd on mõlemad auditoorset tööd nõudvat ainet alanud. Aine on pmst tänapäevane inimgeograafia, esimese korraga tänapäevani ei jõudnud, aga inimgeograafia teemasid puudutati küll.
Minu uuesti jälle avastatud vana lemmikroog suvikõrvits praetud sojas ja sidrunimahlas on tagasi. Võimalik süüa nii võileivaga, pastaga või ka näiteks niisama. Njämma. Nimelt olengi sellest ja kanast nüüd päris tihti teinud pastat, kuna ma pole just eriline kokk, siis on iga pisikene saavutus, seega pean ikkagi lisama pildi minu uuest lemmikust.
Käisime eile ka Skandinaavia õhtul, kust ootasime mingit ettekannet ja tasuta näksimist, mida me mõlemat ka saime... omamoodi. Snäkid olid head, leiva asemel knäckebröd, lihapallid (loodetavasti mitte IKEA'st) ja mingied rummikooke meenutavaid kooke. Kultuuriprogramm meie jaoks piirdus ühe Norra tüübi ettekandega, mis kujutas enast tutvustust nende riigist- kuidas näevad nad ennast, kuidad näevad neid turistid/välismaalased . Ettekanne oli vaimukas ja ettekandjal oli naljakas aktsent nagu minist inglismaa põhjapoolse osa kandist vms. Muss oli üldiselt halb, taaskord hunnik pop-lugusid, mis olid ühesuguse tümaka kõrvale miksitud, või vastupidi- aru ma ei saa. Igasugune joogipoolis soolase näksi kõrvale oli kallis (2€) ja teisipäev ei ole ka cuba libre päev.
No comments:
Post a Comment