16.02 Kirbuturg

Olime oma poti kööki jätnud, sest alati peale vee keetmist oli see nii kuum, et seda ei olnud kuhugi panna ja pärast unustasime selle juba sinna seisma. Täna hommikul avastasime, et see oli KADUNUD! See tähendas ärkamist ilma kohvita.... Egas siis midagi, panin kööki suure sildi, et tooge pott tagasi. Siiamaani pole sellest kasu olnud. Loodan, et ehk järgmise nädala jooksul joppab ja on olemas keegi aus inimene, kes selle sinna tagastab. Käisime siis kirbuturul. Jõudsime umbes tund enne ametlikku sulgemist, aga enamus kaupmehi oli oma kola juba kokku pannud või seda tegemas. Turule sissepääs oli 20 CZK´d ehk veits alla 1 euri. Sain sealt 2 euroga omale lõpuks tassi, võinoa, lusikad, kahvli ja paar taldrikut. Maarja sai sealt ca 5 €´ga suure purgi kohalikku mett, mis maitses ülihästi. Valik oli huvitav- maiustustest odava pornoni. Oli ka paar reaalset igasuguse kola pakkujat. Kuna hommikul oli lund sadanud ja see kõik hakkas kohatise uduvihma käes sulama, siis terve see väljak oli niiii märg. Selle niiskuse tagajärjel märkasin ka Amsterdami kirbuturult ostetud lemmikjalanõudes esimesi lagunemise märke, mis ei tähenda midagi head, ainult seda, et pean hakkama omale ka uusi jalanõusid varsti otsima. Jalanõude otsimine on alati nõme, sest ma alati kiindun oma lemmikutesse ja mugavatesse (ilmselgelt sissekantud :D ) jalanõudesse. Omale nõusid ostes tegin ära oma elu esimese tingimise hinnas- öeldi kola hinnaks 60, ma ütlesin " I pay fifty!". Ok. Sain- jess. Võit on 40 eurosenti, aga asi seegi. Kirbuturu missioon oli iseenesest leida meile ka pann- seal oli küll paar tükki, mis olid niigi viimse piirini ära peenestatud, niiet ei saanud ka seda. Mõtlesime, et läheme laeme oma kohaliku telefonioperaatori kontoris oma telefonidele veits raha. Leidsime sisuliselt mälu järgi minnes kontori üles ja puha. Juba tekkinud kombe kohaselt oli kontor kinni- see oli avatud ainult kella kaheni, niiet taaskord ei sattunud ma järjekordses kontoris õigeaegselt löögile. Päeva pärliks oli esimene skypei kõne oma paremale poolele. Rait ostis ka piletid siia ja tagasi ära. Homme hommikul lähme oma teaduskonna välisüliõpilastega mägedesse ja niisiis ilmselt neljapäevani ühtegi postitust ei ole oodata. Kaasa võtame pakkumiseks ühe Vana Tallinna, teise jätame Eesti sünnipäevaks. Ma ei ole ka sellest probleemist veel jagu saanud, et blogger lükkab millegi pärast kõik liigendatud tekstid kõik ühte jorusse, niiet, veits mõistmist ;) Külmkappi meil ka veel ei ole, niisiis on meil lihtsalt aknatagune rämedalt manti täis. Piltidel: vaateid linnast, ühikast, võidutort, ükt tüüp koeraga (koer on plastikust prügikastis, millel rattad all) ja silt ühika köögis