Iseenesest oli üllatavalt mugav treenimise viis- ei tee oma suure kehaga oma liigestele liiga ja basseinist välja tulles tunned selgelt, et oled midagi teinud.
Trenn iseenesest oli päris tragikoomiline. Kuna ma jäin õppejõuga rääkima, siis olin viimane vette ronija ja ruumi oli ainult kõige sügavamas osas- niisiis oli vesi mulle praktiliselt ninani. Lisaks ei saa ma aru absoluutselt instruktsioonidest. Okei, öeldes absoluutselt ma natukene luiskan, sest kuna Tšehhi keel on kohati kõlalt vene keelele väga sarnane, siis sellest ma saan aru, kas pean liikuma vasakule või paremale. Aga kui pidi midagi tegema rühmades, siis ma ei saanud aru sellest enne, kui rühmad olid juba moodustatud ja treener seletas midagi. Kuna mul ei olnud prille ka ees, siis ma väga ei saanud aru, mis toimub. Kui kõik pmst juba minu poole vaatasid, siis sain pihta, et minuga räägitakse. Niisiis oli mul täiesti tavaline minule tüüpiline hetk- kohatu. Ilmselt pidasid kohalikud mind pooletoobiseks või midagi aga õnneks isegi kui nad ütlesid mulle midagi, siis aru ma sellest ei saanud.
Trennist otse läksin Erasmuse-õhtule. Need üritused on alati mingi temaatikaga, seekord olid tantsud. Õppisime salsat, mingit kohalikku tantsu, mille nime ma juba ei mäleta ja veel paari mille nimesid ma ka ei mäleta. Täitsa lõbus oli.
Üks tants meenutas natukene polkat, kus pidi pmst sammuma ja kehaga kaasa liikuma. Sattusin kohe sellise paarilise otsa, et kui oli liikumine ühele poole, siis tema kallutas ennast järjepidevalt vastupidises suunas liikumise suunale. See oli minu jaoks sama loogiline, kui telkimine järves vms.
Järgmise kohtumise teemaks on rahvus köögid ja joogid. Jookide osa on kaetud, meil on veel liiter Vana Tallinnat, niiet selle pärast ei muretse. Mägedes oli Vanakas insta-hit - kellele meeldis piimaga koksina, kellele ilma piimata shotina. Söökidega võib minna raskemaks, sest mul esialgu (ilma googeldamata) pole ühtegi ideed, mis oleks siin teostatav ja samas vastuvõetav enamusele. Maarja pakkus välja küll ühe hea kama magustoidu, mida olen söönud ja mulle see tõesti meeldis, aga kamaga on siin ilmselt kergelt öeldes sitad lood.
Over and out. PS! Homme läheme uuesti külmkapi jahile majutuse kontorisse. Sealt öeldakse alati, et tulge homme.... loodame, et homme on olemas ka siis.
Ma ei mäleta, kas ma oma Belgia rahvustoitude õhtust olen kunagi rääkinud.. aga "kirju koer" (tead seda magustoitu?) on suht igal pool teostatav kus võid, kakaod, kondenspiima ja marmelaadi on :) see ei ole vist küll 100% Eesti, aga üllatusmoment oli küll, sest ühegi teise rahvuse esindaja sellest midagi ei teadnud. Kartlisalat on ka alati hitt :)
ReplyDeleteOooo, suured tänud heade ideede eest. Teemegi vist siis ilmselt neid.
ReplyDelete