Rohkem mitte midagi pmst.
Täna pidi olema esimene koolipäev. Siit kooli jõudmiseks kulub trammiga pool tundi. Loomulikult lahkusin kodust natukene liiga hilja. Niisiis hakkas trammilt maha saades jube kiire, jooksin õppehoonesse ,lootes, et leian klassiruumi. Küsin, et kus klass on. Jooksin ikka lõpuks mööda maja ringi, sest klassi ma ei leidnud. Lõpuks tuli välja, et tegu on ainukese klassiruumiga, kuhu minemiseks tuleb lasta kella (vist).
Kellale keegi loomulikult ei vastanud ja pandi tuimalt ära. Läksin ähmi täis ja jooksin veel ühe tiiru majale peale. Ei midagi. Selleks ajak oli "loeng" käinud juba 20 minutit vähemalt. Niisiis andsin alla ja juba tuli kass peale, kui hakkasin alla korrusele minema ja vastu tuli sama eksinud näoga Austraalia poiss Victor. Kuna ma mäletasin teda Orientation Day´lt, siis küsisin, et mis ta siin teeb. Nagu arvata võib otsis ka tema seda klassi. Kui mulle öeldi valvelauast, et klass on kolmandal korrusel, siis talle, et teisel. Niisiis tegime veel ühe ringi tervele majale peale. Lõpuks istusime nõutult koridoris. Juhuslikult möödus üks härra õppejõud, keda meile alguses tutvustati (orientation day´l), kui selle aine lugejat). Niisiis astusin ligi ja küsisin, et kas täna ei olegi ainet. Tuli välja, et ei ole, kuna kohalikus ÕIS´is on liiga vähe registreerinuid, siis ainet ei pruugitagi lugeda, vaid arvestus saadakse iseseisvate tööde põhjal.
Kuna see aine pidi olema täna meil 2x90 minutit (paaritunnise vahega), siis läks tegelikult mast maha- olin just ennast mööda maja kolme erinevat korrust segaseks jooksnud. Mis siis teha, olin ennast juba linna vedanud ja õppimise soovi täis, kui aus olla. Kuna Victoril oli sama probleem (sest kuuldavasti olla tal veel loenguid ära jäänud), siis jäime õppehoonesse juttu ajama. Otsustasime minu "kohalike teejuhi" kaardilt otsida mõne hea kohviku, kuna hea kohvi tundub olevat suhteliselt rariteet kaup siin. Niisiis otsisime ühe koha, võtsime kohvi. Kui kohvi joodud ja midagi paremat ka teha polnud, võtsime ühe õlle. Kui see joodud ja kaart oli meid üsna positiivselt üllatanud- tõepoolest joodav kohv, okeid hinnad ja väga chill atmosfäär- otsutasime järgmise koha otsida. See nii hea ei olnud, aga siiski võtsime seal kõige odavama supi. Supiks kujunes lahja leem nuudlitega, mille vahele oli riivitud mõni porgandilaast ja selle kõige keskel minu võrdlemisi pisikese rusika suurune lihakamakas. See kõik ei näinud väga hea välja. Leem oli suhteliselt suvaline, aga liha oli see-eest väga maitsev tegelikult. Harjumatu on ikka see, et leiba ei pakuta sooja söögiga, vaid see tuleb mingil erilisel kujul (küüslauguga vms) alati umbes supi hinna eest veel juurde tellida. Tegelikult kasutan vale terminit, kui ütlen leib, sest siin on enamasti tumeda leiva all silmas peetut sepikut ja lihtsalt leiva all peetakse ikkagi silmas saia- vana hea!
Kuna kell oli veel võrdlemisi vähe otsustasime minna kesklinna veel ühele õllele. Kuna hinnad olid umbes vähemalt kaks korda kallimad, kui eelmisetes kohtades, siis otsisime ülesse nö kohaliku tudengite-klubi, kus õlu on inimliku hinnaga e ca 30 krooni (jaga 25ga, saad eurod). Seal hakkas vahepeal mängima mingi bänd, mingid neiud katsid laua mingite tarretiste ja erinevate süldi laadsete toitudega (sh herned, tomatid ja mis iganes sinna tarretisse lükatud). Tundus, et seal hakkas mingi teaduskonna priva-pidu. Seega oli ka aeg koju minna.
Kuna teine aine, mis pidi ka homme algama (õppejõud haige) jääb ära, siis on mul see nädal ainult üks aine- Aqua fitness. Trenni saame teha tasuta ja peale antakse ka 1 ainepunkt. Normaalne.
No comments:
Post a Comment